24.08.2017
Lugo. Umbes Tartu-suurune linn.
Teekond osutus täna suhteliselt kergeks just nendel põhjustel, mida eile mainisin: suht tasane maa, ainult alguses oli üks tõsisem tõus.

Aga alguses on inimene maganud, söönud ja innukas🤗, ükski tõus pole liiga järsk. Päike oli ka enamuse päevast pilve taga. Ainule viletsavõitu asi oli söömisega, ainule koht, kus korralikult süüa sai, oli nii vara, et siis veel süüa ei tahtnud, pärast oli ühes kohas masin, kust sai nupule vajutamisega üht-teist osta. Nälga ei jäänud. Lõpuks ei käinudki ma 30 km täis, astusin sisse esimesse alberguesse, mis on kohe linna ääres ja saingi siia koha.  Parem, kui enamus alberguesid, 5 kohta ühes toas, hommikusöök, lukustatav kapp igaühel ja seinakontakt ja lambike iga voodi juures ja võimalus siinsamas sööke tellida. Mul on kogu aeg õnnestunud saada alumime nari, mitte ei taha teisele korrusele ronida.

 Selle üleskutse peale tegin 800 meetrise ringi, kuigi ma tegelikult ei saanud aru, kumb puu ohver oli😔

Ostan ja söön palju virsikuid, mis on siinmaal küpsed ja odavad.
Homme tuleb veel üks tõsisem😏 päev, täna käimata jäänud kilomeetritega kokku 21, siis algavad jalutuskäigud😋. Praegusel hetkel on mul 6 päeva, et läbida 100 km ja peale homset on alberguesid ka nagu kirjusid koeri, iga km kohta 1. Palverändureid on ka rohkem, sest meie tee liitub seal prantsuse teega.

Lugo

Ja katedraal on igas korralikus linnas

 Midagi lastele

Kohalikud rikkurid elavad niisugustes majades