15.08.2017
Eile saabusin pärast ülipikka (5tundi) rongisõitu Oviedosse. Arvasin, et pisike linn, leian probleemitult katedraali, aga linn pole kaugeltki pisike ja katedraale on siin murdu. Arvan, et nad nimetavad kõiki kirikuid katedraalideks. Mõningase ringitraavimise järel leidsin kõige suurema, mis oligi õige. Kell oli palju, loomulikult ei olnud seal kedagi, kes oleks tahtnud minuga suhelda ja mingit infot ka väljas ei olnud. Olin sunnitud võtma roppkalli hotelli, kus isegi hommikusööki ei olnud hinna sees. Ilm oli küll imeline, aga ööseks tänavale jääda ka ei tahtnud. Kui hommikul hotellist välja tulin nägin täpselt teisel pool tänavat palverändurite öömaja-alberguet. Seal oleks 10 korda odavamalt magada saanud. Suundusin uuesti katedraali juurde, et kätte saada oma palveränduri pass. Ootasin ja ootasin, käisin edasi- tagasi, sisse- välja, aga kellegi käest polnud küsida. Läksin siis i- punkti ja selgus, et nemad annavad (ka) neid passe. Mitu tundi oli raisus ,aga sain lõpuka minema hakata. Mõningase ekslemise järel sain Googli abiga linnast välja ja esimese sihtpunkti läbitud. Edasi oli rada tähistatud kammkarbi märkidega, seega lihtne. Tõuse-langusi oli, aga mitte väga hullud. Ilm oli ka sobilik ja vaated imelised. Kahju, et täna läbisin rajast ainult 13 km, kuigi kokku olen käinud 26 km ja 43 458 sammu.
Muide Stanstedis konfiskeeriti minu pisike plastmassist pudel, milles oli šampoon. Pudel oli juuksevärvi karbist , pika kaelaga, aga küüneviili ei tahtnud keegi ja saapaid ka ei pidanud jalast võtma
Siin on esimene püha koht, kust läbi tuli minna. Mingi kabeli jäänused
Teejuht. Kammkarp näitab suunda ka, aga sageli oli nool lisaks ja kohati ainult nool
Eile saabusin pärast ülipikka (5tundi) rongisõitu Oviedosse. Arvasin, et pisike linn, leian probleemitult katedraali, aga linn pole kaugeltki pisike ja katedraale on siin murdu. Arvan, et nad nimetavad kõiki kirikuid katedraalideks. Mõningase ringitraavimise järel leidsin kõige suurema, mis oligi õige. Kell oli palju, loomulikult ei olnud seal kedagi, kes oleks tahtnud minuga suhelda ja mingit infot ka väljas ei olnud. Olin sunnitud võtma roppkalli hotelli, kus isegi hommikusööki ei olnud hinna sees. Ilm oli küll imeline, aga ööseks tänavale jääda ka ei tahtnud. Kui hommikul hotellist välja tulin nägin täpselt teisel pool tänavat palverändurite öömaja-alberguet. Seal oleks 10 korda odavamalt magada saanud. Suundusin uuesti katedraali juurde, et kätte saada oma palveränduri pass. Ootasin ja ootasin, käisin edasi- tagasi, sisse- välja, aga kellegi käest polnud küsida. Läksin siis i- punkti ja selgus, et nemad annavad (ka) neid passe. Mitu tundi oli raisus ,aga sain lõpuka minema hakata. Mõningase ekslemise järel sain Googli abiga linnast välja ja esimese sihtpunkti läbitud. Edasi oli rada tähistatud kammkarbi märkidega, seega lihtne. Tõuse-langusi oli, aga mitte väga hullud. Ilm oli ka sobilik ja vaated imelised. Kahju, et täna läbisin rajast ainult 13 km, kuigi kokku olen käinud 26 km ja 43 458 sammu.
Muide Stanstedis konfiskeeriti minu pisike plastmassist pudel, milles oli šampoon. Pudel oli juuksevärvi karbist , pika kaelaga, aga küüneviili ei tahtnud keegi ja saapaid ka ei pidanud jalast võtma
see on katedraal, kust ma tahtsin oma palveränduri passi ja lõpuks ei saanudki
Veel mõned pildid Oviedost.
Selle kirikuseina seest tuleb välja toru veega. Pisut pelgasin juua, aga kuna janu oli tappev, võtsin riskija risk õigustas ennast. Mõne kilomeetri pärast sain süüa ka, võis edasi elada. Olin ju selle hetkeni söönud ainult ühe õli ja tomatiga röstsaia hommikul. Mul olid küll pähklid kaasas, aga kuna janu oli ka, siis ei tahtnud kuivi pähkleid närida
Comments
Post a Comment