26.08.2017
Eile ma ei saanud aru, kas täna on hommikusöök või ei ole. Mõtlesin, et vahet pole, kui ei ole, ostan nendest aparaatidest midagi. Oli küll täiesti korralik hommikusöök. Kui kõht täis, läksin maja perenaisele aitäh ütlems ja siis selgus, et hommikusöögi eest tuli täiendavalt maksta. Ōudne, kui plass oleks olnud, kui oleksin sealt maksmata minema kõndinud. Vat niimoodi juhtub, kui info on puudulik.
Päev oli mõnus, pilves, pisut sadas vihma ka, aga keepi välja ei võtnud.
Ei jäänud Melide linna pidama, käisin kuni Boenteni ja siin ma nüüd olen. Santiagoni on siit 47 km, paras kahe päeva teekond. Rõõm kipub juba hinge pugema, aga tuletan endsle meelde, et 2 päeva on ikka minna veel.
Melide asub wikipeedia andmetel Šveitsis, aga tegelikult on siin ka täiesti arvestatav linn. Seal kiriku ees ootas üks seltskond pulmi ja mina ei saanud ka enne edasi minna, kui pruut oli kohale tulnud. Pulmakülalised (naised) olid ise vaatamistväärt oma kleitide ja peaehetega.
Melide ja Boente vahel on vandaalid tegutsenud: kõigil camino postidel oli kilomeetrinäidud maha kistud ja mitmetel kammkarbimärgid ka.
Paar meeleolukat olupilti ka
Hommikul nägin, kui üks väga vana naine astus majast välja ja kaks väikest koera liputasid trepi ees püüdlikult saba. Teine oli nüüdsama: kaks vana naist läksid mööda, mõlemal kepid käes, aga kõnnaku järgi paistis, et kummalgi polnud seda vaja.
Eukalüptimets. Looduslikult nad siin ei kasva, istutakse majanduslikel põhjustel. Selle pildi pealt hästi ei paista, aga alumised (noored lehed on laiad ja heledad, vanad lehed on piklikud ja tumedamad (umbes nagu paju)
Galiitsias on külades igas hoovis selline kõrgustes majake. Seinad hõredad, mõned puidust,mõned kivist, mõned postide otsas, mõned vundamendi peal nagu see. Mõnedel on ristid ja mõnedel ei ole. Kui riste poleks, arvanuks, et kasvatavad mingeid linde nendes. Ristid aga viisid mõtte sellele, et äkki nad hoiavad surnuid seal enne matmist. Tegelikult on need sahvrid, kus nad oma varusid säilitavad ja kõrgel on nad sellepärast, et närilised ligi ei pääseks. Risti otstarve jääb arusaamatuks
Eile ma ei saanud aru, kas täna on hommikusöök või ei ole. Mõtlesin, et vahet pole, kui ei ole, ostan nendest aparaatidest midagi. Oli küll täiesti korralik hommikusöök. Kui kõht täis, läksin maja perenaisele aitäh ütlems ja siis selgus, et hommikusöögi eest tuli täiendavalt maksta. Ōudne, kui plass oleks olnud, kui oleksin sealt maksmata minema kõndinud. Vat niimoodi juhtub, kui info on puudulik.
Päev oli mõnus, pilves, pisut sadas vihma ka, aga keepi välja ei võtnud.
Ei jäänud Melide linna pidama, käisin kuni Boenteni ja siin ma nüüd olen. Santiagoni on siit 47 km, paras kahe päeva teekond. Rõõm kipub juba hinge pugema, aga tuletan endsle meelde, et 2 päeva on ikka minna veel.
Melide asub wikipeedia andmetel Šveitsis, aga tegelikult on siin ka täiesti arvestatav linn. Seal kiriku ees ootas üks seltskond pulmi ja mina ei saanud ka enne edasi minna, kui pruut oli kohale tulnud. Pulmakülalised (naised) olid ise vaatamistväärt oma kleitide ja peaehetega.
Melide ja Boente vahel on vandaalid tegutsenud: kõigil camino postidel oli kilomeetrinäidud maha kistud ja mitmetel kammkarbimärgid ka.
Paar meeleolukat olupilti ka
Hommikul nägin, kui üks väga vana naine astus majast välja ja kaks väikest koera liputasid trepi ees püüdlikult saba. Teine oli nüüdsama: kaks vana naist läksid mööda, mõlemal kepid käes, aga kõnnaku järgi paistis, et kummalgi polnud seda vaja.
Comments
Post a Comment